Ruumiline planeerimine

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Planeerimiskultuur. Lisateavet artikli arutelust

Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.^[1]

Ruumilise planeerimise eripära on see, et ta on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne teavitamine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hea planeering algab avalikustamise strateegia ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvalt arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid või skeemid.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja on Eestis vastavalt pädevusele Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.^[2]